seltsimehed, elu on naasemas maale!

just... ei saa ilma blogita. tahan ka popp olla ja omada blogi. mis sellest et kuugli analüüs näitab juba pikka aega surma kuulutavat kriipsu märgi juures, mille peale on kirjutatud "külastajate arv: 0". so? ega ma teile siis ei kirjuta...

blog on nagu... nagu söögitaldrik. ega tema pole süüdi, kui sa ta vihas põrandale kildudeks viskad. aga peale seda on sul palju parem. taldrik tuli appi ja leevendas, tõsi, ohverdades end, sinu muret. blog on sama - kirjutad ära ja kohe kergem. hea päev on, kui keegi ka loeb. kommenteerib - noh, selle puhul võiks ju lausa võtta.

tegelikult pole mul tagasipöördumiseks nagu otsest põhjustki. puhkus läbi, midagi head ära teha ei jõudnud, nüüd kõik teised puhkusel ja minul eesootavat tööd nagu ratsahobusel sit*a. siiski olen täna olnud peaaegu et tubli. võiks ju end lausa premeerida nii.

ehituse koha pealt püüan juba pikka aega ehitada kööki riiulit. vanadest ja laiadest põrandalaudadest, mida kogu mu elamine on täis. see nädal olen eriti usinalt tegelenud. üleeile panin lausa 2 lauda kokku ja kruvisin ühe jala ka alla. siis mõtlesin et lähen laenan naabri käest käsihöövli ja teen tööd edasi. hõikasin Marile ka et ma korra käin ära. 2 või 2.5 tundi hiljem tulin tagasi, lõhnasin kui õllevaat ja arvasin et rohkem ei ehita. vot sulle küllaminekut, kui teistel on koroona laud.
ega midagi, eile võtsin uuesti asja käsile. sain vaevalt 2 ülejäänut jalga alla kruvida (endiselt ainult kahele lauale) kui tuli Valk... ja õhtu läks teises suunas. sellise tempoga saame jõulumaiustused juba 3. riiulile panna.