neetud salakütid

et teen mina rahulikult tööd ja panen failid uploadima. võtab aega. mõtlen siis oma pisikeses roomaja ajus, et teen seni ühe plookimise aga kus sa sellega - uus soft väljas ja vaja ju ommeti selle peale üle minna. ehk kokkuvõttes - ei õnnetu töö, ei õnnestu plookimine.

aga üldisemalt. iga päev möödub pideva pärimise all et "kuna naine sünnitab". tunnen juba kaasa Reinule, et ise samamoodi tegin ja pidevalt helistasin. kahju temast kohe. samas oli eile hommikul tore juhus. tööl (ainult minu korrus) oli internet ära. no oma 2h. kõik teavad et ma olen enamvähem täpselt 0800 sees. ja kui siis mingi 1000 või hiljemgi sisse logisin, siis oh seda lõbusat paanikat. kõigil oli mure et kus ma olin ja kas juba sünnitati. aga ei. üldiselt käis naine täna arsti juures (sai teada, et tema "seljavalud" on oopiste sünnitusvalud) ja üldiselt tuleb veel nädal oodata. järgmine teisipäev uuesti arsti juurde (kui mitte varem).

üldiselt tundub et kui mitte varem, siis ka see nädalavahetus tuleb nagu viimane. ei lähe kuhugi. millest on kahju, kui nüüd aus olla. jäin täna tiba beetle.ee foorumit jälgima ja tuli jälle üüratu isu busside kallal tegutseda. oioi kuipalju oleks teha ja mõtteid. aga aeg? kust seda võtta? pole lihtsalt. tegelt poleks isegi väga suurt vahet, kas minna Elvasse või Ajale (loomulikult oleks minu eelistus Elva, Ahjal pole tööriistu / maitea kus need on, pole kuiva kohta kus bussi teha, pole valgustust... noh... ühesõnaga - võõras "garaazh").

aga üldiselt on nüüd nii et tuleb lõpetada oma vahest väljalööv nutulaul teemal "oh kui kiire, oh kui palju teha" ja hakata edasi tegema seda kiiret. üldiselt on jõulud teel meie poole ja päkapikud teevad ennastohverdavaid trikke kõrghoonete aknede taga, trotsides piilumiskaristust, et näha kas me oleme ikka head lapsed.

cuba libre!