et siis panen kirja, mis eile juhtus ja kuidas me klubi nime maailma saatsime...
et... kõik sai alguse sellest, kuidas kell 16.42 läks mul kontoris internet ära. 10min kannatasin veel, siis astusin minema. teatavasti oli aga eile (tegelt on nad ka täna) tartus läbisõidul uunikute rivi liinil Hamburg - Shanghai (yeah, ja siis nimetatakse meid hulludeks, kes me lämme soome ja venemaale). ega midagi, osad masinad olid Tartu Hotelli ees, suundusingi sinna, et teha mõned pildid sinna kogunenud iludustest. kahjuks polnud nende seas 2 porche 356't, mida ennem kaugelt sõitmas nägin. sain siis hotelli ette ja tiirutasin seal olnud masinate kui helises telefon. number oli võõras. teisel pool toru oli noorema poolne meesterahvas - vabandas et tülitas, aga et kuna mina olen klubis (näet, vahest on kasu ka kui telefoni number on netis olemas) ja nende juures on üks saksa põrnikas, kellel tilgub õli ja kuna nad on varsti kohe edasi nimemas, siis oleks abi vaja. kohaks oli Saksa Auto (SA) ja nemad tunnistasid, et ei oska nii vana masinaga midagi teha. masinaks oli tegelikult 73-74 aasta (number juba ununes) musta värvi imeilus kabrio.
ega midagi, heatahtlik nagu ma olen, lubasin et poole tunni pärast jõuan kohale. et vaatan üle mis saab. SA pakkus, et simmerling on õhtal. kes teab seda muret, siis on selge et ega sellise jamaga Shangahaisse ei jõua. ja parandamiseks on vaja mootor maha võtta. enivei, igaks juhuks heale õnnele lootes helistasin ka Vaidole. ta oli just perega linnast välja jõudnud Elva poole. rääkisin mure ära ja juba ta keeraski tagasi kesklinna poole, et mind peale võtta kesklinna Statoilist. tiba ootamist tanklas, kartmist et tibutamine läheb üle sajuks ja juba oligi näha Vaido lillat põrri. edasi lendasime siis SAsse.
kohapeal selgus - autot juhtisid 2 prouat, kes oskasid ainult saksa keelt. ei mina ega Vaido seda keelt ei tahtnud mõista. siin tuli käiku järgmine üllatus - sakslased olid juba eelnevalt ennast külge haakinud väliseestlastest vanapaarile, kellest naisterahvas on sündinud tallinnas ja nüüdseks on 62 aastat saksas elanud. temast saigi meie tõlk suundusime SA onu juurde, see näitas töökoja tehtud lehte - simmer läbi, lisaks tuleb õli klapikambri kaane vahelt ja tõukurvarda düüsi juures (no millisel põrral sealt ei tuleks?). töötunde - 20. hind - 7800 kohalikku raha. SA tunnistas - nad ei oska mitte midagi teha selle autoga. hea muidugi, et kui teha ei oska, siis vähemalt on teada, et see, mida vaja teha on, võtab 20 tundi
suundusime Vaidoga tagasi auto juurde. saale pikkiloksu polnud, st oli aga väga minimaalne. selles mure ei saanud olla, ju siis oli lihtsalt simmer otsad andnud. Vaido tegi kiire kõne Aivarile, mainides et kas ta võib ju ka tulla seletasime olukorra külalistele ära - 20km lõuna poole on meil töökoda, sõidame sinna ja teeme korda. kuna neil midagi paremat ka võtta polnud, nõustusid. hetkeks tekkis mure, et kust simmer saada - kell oli juba 1730. õnneks meenus, et tore koht nimega "ringtee kautokaup" on kella kuueni lahti ja nad on ka Jopexi tartu toojad - sealt on alati leida mingeid põrnika juppe. kuna mul ei olnud ka midagi targemat teha, siis nägi asi välja nii - Vaido läks poodi simmeri järele, mina istusin tõlgi uude peugeotti ja viisin nad vellaverre, põrr taga järel tulemas.
vaatus number 3. koht - vellavere. eesriie tõuseb ja meie ootame oma 5-10min, kuni Vaido saabub võtmetega (mitte et ta aeglane sõitja oleks, aga ta viis pere Peedule, tuli poolele teele Vellaverre - seekord juba oma lime põrriga, siis meenus et simmer jäi lilla peale ja käis sel uuesti järel). sakslased ahhetasid ja ohhetasid seni, et kui ilus ikka ja kui hea õhk. ok, Vaido saabus, ajas põrri sisse ja hakkasime lahti kakkuma. paar plekki ära, juhtmed lahti (mhmh, korra sai ka "+" juhtmega ilusat tagastanget keevitatud), bensutoru lahti, vints külge. tõdesime mõlemad, et NII komplektset ja korras masinat pole me varem näinud. meenub tõlgi jutt, et masinal on ainult ~120,000 läbisõit. ja ainuke omanik oli seesama proua, kes ka see kord rooli keeras. igal juhul - VÄGEV. isegi põhi oli paksult vahatatud. mingi hetk jõudis kohale ka Aivar, kes peale nati otsustamist viis külalised Elvasse kohvi jooma ja tuli ise tagasi.
edasi järgnes selline töö, mida ikka vellaveres tehakse. mootor lahti, tungiga masin üles, mootor maha - peab tõdema, et nii lihtsalt meie autodel mootorid ära ei tule. kohe näha, et tehase hooldusega auto siin oli veel pisike seik, et maha võttes kiilus 1 seib ennast keermesse nii kinni, et ei saanud teda kuidagi välja. aga nagu ütleb vanasõna: "ärge vägistage, võtke suurem haamer". see aitas edasine töökäik nägi välja umbes nii, et sidrun maha, hooratas lahti ja siis nägimegi juba simmerit. konsiiliumi arvamus - simmer oli ennast kuidagi välja ajanud pesast. igal juhul oli ta suht ribadeks. uus asemele, 15min otisimist teemal et "kurat, oli ju keermeliimi". ei olnud. sai kohale kutsutud lisaabijõudu ja sai ka uuesti hooratas paika, sidrun otsa. mootor tagasi auto alla, paika tõstetud (siin on teine tõdemus - meie autodel ei lähe mootor iseenesest paika, sellel läks - tehase hooldus ), auto alla lastud ja mootor kinni.
juhtmed paika, plekid paika, soojavahetid kinni, vaha põhja alla, tagakapott paika, tagastange poleeritud. siis nati veel õli sisse, Vaido avastas veel, et geneka rihmal on sälk sees. prouadel oli isegi varu olemas ja sai see ka peale ja pingutatud. näitamisel, et "nää siin on rihmal sälk sees" murdus rihm üldse pooleks. oh jah, see oleks plaksuga läinud lähiajal. ega muud polnudki - nati sai gaasitrossi seatud ja head sõnad vahetatud ja tõlk koos minuga, saadetuna põrrast, suundus tagasi Tartu.
Hotelli ees oli veel 1 seik. nimelt - edasi liikus masin ilusti, tagurpidi käik sisse panna - kohe suri välja. ee... jah, mulle tundus see niipalju imelik et ma ei osanud mitte midagi asjast arvata. helistasin Vaidole. proovisin autot, helistasin veel... lõpptulemus, millel Vaido tuli - 1 juhe oli süütepoolile valesse kohta saanud vahetasin selle ära, st panin õigele poolele ja töötas ja tagurpidi käik. jätsin veel kord hüvasti, juhtiv-proua oli selleks ajaks juba kindel, et ma ikkagi saksa keelt oskan, vähemalt saan aru ja seletas midagi. mina ei osanud ka muud öelda et no ma saksa keelt oska "ain bichjen" (kuidas iganes seda kirjutatakse) ja et auto eest "bitte" ja "alles in ordnung". suundusin korteri poole, kell oli 2200.
pildimaterjal:
siin
