...

et... tsiteerides juba kultusfilmi staatuses olevat lühietendust: "situ pihku, prill!".
ongi kõik, polegi rohkemat öelda. juhe koos. vist.

sciurus crocus iuguolo

valimised on läheda ja tuleb tõdeda - ei saa ka mina teemat puudutamata mööda minna. mis sellest, et ma ei saa poliitikasts aru, ei kuulu ühtegi erakonda või rühmitusse, ei jälgi riigikogu infotundi ja pööran pilgu ära, nähes valimisreklaami. AGA. mina, kui tuntud looduse-sõber, ei saa mööda minna kommentaarimata minu valvsa pilgu ette ilmunud peletist.

nimelt. minu algelised teadmised inhvotehnoloogiast ja veebindusest ütlevad, et see aadress on mingi partei hääelkandja. ma igaks juhuks igale lingile ei vajutanud. aga ega see polegi minu jutu eesmärk. kui me vaatame pilte, mis avanevad linkide "Haljala Valimispidu", "Rakke Valimispidu" ja "Väike-Maarja Valimispidu", siis vähemalt minule jäi silma seal kajastatud kollane elukas. nagu ühes klassikalises raamatus võrreldi pildil olnud rahutuvi pärlkanaga, siis antud juhul võrdleks mina seda looma orava, vöötorava, mõõkhambulise tiigri või viigerhülgega. selge on üks - tegu on lihasööjaga. ühel pildil on näha noormehe viimased agoonsed ponnistused eluga pääseda selle tapja-eluka käest. asjata.
looma üüratu saba, mis esmapilgul võiks jätta mulje suurest seljaküürust (siit ka mõnede amatöör-loodusinimeste eksiarvamus, et tegu on kontorirotiga (lad.k. rattus cubicus)) annab alust liigitada loom näriliste (rodentia) seltsi oravaliste alla. seega võtan antud hetkel omale õiguse täievoliliselt nimetada see uus tapja-orav sciurus crocus iuguolo nimega. tegu, nagu ikka ja jälle, on harvaesineva loomaga. tihedamini näeb enne valimisi - ilmselt meelitab lihasööja kohale rasvaste poliitikute lehk. peale vailimisi kaob aga loom kui tina tuhka ning teda pole näha pikka aega. antud isend on tegutsemas põhja kesk-eestis. miks seal - pole veel selge, kuid oletuslikult meeldivad talle mäed (Pandivere kõrgustik) kui mitte väga suured (seega hoidub ta lõuna-Eestist). koos oma ultraheli püüdvate kõrvadega võib sciurus crocus iuguolo pikkus küündida kuni 250cm. esialgne rahulik ja naeratav nägu ei tundu pooltki enam nii sõbralik, kui ta oma hambad teile kõrri lööb (ja küüned rahakoti taha ajab). eriti tigedad on nad paljunemisperioodil - nagu ka tavaline metsa-söödik paljas-orav (sciurus vulgaris silva-varmint glabrous), nii paljuneb ka meie vaatus-objekt: ta muneb 7cm sügavusele lehekõdu sisse munad, mille embrüos valmivad ostutheksid, mida saab vahetada väikeste orava-poegade vastu kohaliks auto-lavkas.
kokkuvõttes - inimesed, kui te kuulete Pandivere lähedal (eriti valimispidudel) valju kära ja okste raginat, siis olge valvsad. just teie kõrval olevast sarapuhekist võib sel hetkel püüda läbi tungida verehimuline, pehme ja karvane orav!

vale-vares

vanaeesltased olid targad. vähemalt ühe koha pealt. kuigi Tram toob esile ülimalt tõetruu pildi meie esivanemate minevikust siin, siis niiväga kurb meie elu vanal ajal ka päris polnud. loodust tundsid vanaeestlased hästi. õpiti see siis näljase isakaru eest ära joostes või aasal lauldes, aga loodust tunti. ega muidu poleks me ellu jäänud selle koleda pimeda aja, kui üle tee käisid mitmemeetrised kollid, aidas varastasid sinu vara naabri kratid ja sinu puugid olid ka piimast tühjaks tehtud enne, kui sa nad oma aedikusse jõudsid tuua. vanaeestlane teadis, kuidas looduses ellu jääda ja kuidas isegi katku eest pääseda. aga kogu selle pika loo moraal on see, et vanaeestlane teadis - valel on lühikesed jalad. ja nüüd jõuame meie pealkirjani - vale-vares (ladina k. falsus corvus, toim.). täna hommikul tööle jalutades kohtasin ühte vana silla juures pljäsku all. minu suurte ja tagasihoidlike ornitoloogiateadmiste juures võin väita, et tegemist oli umbes kolme aastase hariliku musta vale-varesega. mille järgi eristada tavalist varest ja vale-varest? valel on lühikesed jalad. selle tõttu on ta palju madalamal, tema silma- ja maailmavaade pole nii avar ja sammuti pole tal esispoilerit (evolutsiooni käigus on ta selle ilmselt vastu jääd ja lund küljest ära jooksnud).

miks ma seda räägin? miks? miks ma mida teen? sest vale-vares on väga haruldane lind. tuleb ta meie juurde kaugelt põhjast külmadelt aladelt ja maarjamaal on teda näha vaid suuremate külmadega, kui meie tavalised varesed lõuna poole liiguvad põhja-lätit rüüstama. minul, kaua aegsel looduse-sõbral oli võimalus seda harukordset lindu näha. selgelt oli antud isendi juures näha ilmselt Soomes õpitud urbaniseerumine - kehahoiak meenutas pigem getto-homie olemist ja inimeste vastu ta erilist võõrastust ei tundnud (erinevalt näiteks arg-oravast või kaks-jalg sääsest). suled olid tal ilusti puhvis - selge märk kevade lähenemisest, et näidata vastassoo esindajatele oma blink-blink autfitti.

vot.

aus ülestunnistus

kui nüüd kõik ausalt ära rääkida - siis ma praegu enam tööd ei suuda teha. ei ärge arvake, et ma päeva tehtuks loen. kohe vajutan nuppi "publish" ja digimoondun taas CSSi-neegriks. ja kui kunagi aega jääb, siis olen natuke oma perega. aga seda alles peale kooriproovi. ja siis kui pere on tuttu läinud, tuleb esikust veel lauad ära vedada. ja siis algab haltuura aeg. ja ennäe - mõne tunni une pärast saab juba jälle kontori poole jalutada.

aga tegelikult tahtsin seda öelda - pole mõtet siin lugemas käia. a) postitused on maitselagedad b) postitused on mõttevaesed c) kuna ma uuendada niikuinii ei jõua, siis pole siin ka midagi uut. eksole onju :) tehke oma väärtusliku ajaga midagi targemat - hell, vaadake või savisaare reklaami. seda on kõik kohad praegu täis.

aga mina praeguseks lõpetan...